Viimaste nädalate kodusõpe on pannud Eestimaa koolid proovile. Kui hästi oleme õpilasi õpetanud? Kuidas on õpetajad olnud valmis õpilasi kodus juhendama? Kui kindlustatud on pered tehniliste vahendite ja internetiga? Kes pakub tuge? Kõik need küsimused on pannud koole ennast hindama. Selles situatsioonis tulevad välja organisatsioonide tugevused ja nõrkused. Mitte keegi pole sellises situatsioonis varem olnud. Ka perede elukorraldus on pööratud pea peale. Koolid on teinud küll digiõppepäevi, kuid nädalateks õpilasi koju jätta pole olnud võimalik. Väikesed eelised on kindlasti neil koolidel, kes on juba varem korraldanud digiõppepäevi. Nemad aimasid võimalikke kitsaskohti paremini.
Maardu Gümnaasium teatas õpilastele 13. märtsil, et 16. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni toimub kodusõpe. Koolisoleku viimasel päeval toimusid koosolekud, kus informeeriti õpilasi ja õpetajaid eesootavatest väljakutsetest. Otsustati, et esialgu on põhiline suhtlemiskanal eKool ning infot edastatakse kodulehe, Facebooki ja eKooli kaudu. Saadi viimased näpunäited IT-spetsialistilt, laenutati raamatukogust raamatud ja koolist vajaduse korral arvutid ning suunduti koju. Kool seadis prioriteediks teha muutusi minimaalselt, et üleminek oleks sujuvam ja õpilastel tekiks kiiremini rutiin.
Ideid ja võimalusi kodusõppe korraldamiseks on tohutult. Paljud e-keskkonnad pakuvad erinevaid platvorme, Esimese nädala lõpuks hakkas neis orienteerumine muutuma keeruliseks: mõned keskkonnad muutuvad teatud aja pärast tasuliseks, lisandub ajaline piirang, mõned aga nõuavad teatud vanust ja luba, et neisse sisse logida, mõni eeldab allalaadimist, mis omakorda nõuab arvutis või telefonis suuremat andmemahtu. Heitlemine erinevates keskkondades ajab segadusse ja ei peegelda tegelikku arvutikasutamisoskust ega digipädevust. Kõik see tingis vajaduse luua ühtne süsteem, et sellised probleemid õpilaste ja õpetajate tööd ei takistaks. Maardu Gümnaasium valis soovituslikuks videovestluste keskkonnaks Google’i Hangouts Meeti, mis aga eeldab õpilastel meiliaadresside olemasolu. Sellest tulenevalt on õpilastele kooli e-posti aadressid loomisel.
Õpetajad, õpilased ja vanemad on täiesti uues, tavatus ja igas mõttes keerulises olukorras. Mida väiksem laps, seda rohkem tuleb teda kodus aidata. See aga loob vanematele lisakoormuse ja -pinge. Kodusõppel olemine eeldab kõikidelt osalistelt digivahendite paremat tundmaõppimist ja tõhusamat kasutamist. Lastevanemate panus on väga tähtis ja tänuväärne. Olukorras on ühtlasi positiivset. Mitmed õpilased, kelle õppetöö ei edenenud koolis alati kõige paremini, paistavad kodusõppel oma tulemustega silma. On gümnaasiumiõpilasi, kes ütlevad, et neile sobib kodusõpe paremini kui iga päev kooliskäimine. Õpetajate töömaht on palju kasvanud, kuid nad on olnud väga tublid ja saanud uues olukorras edukalt hakkama. Oleme õpetajatega pidevas ühenduses meilitsi ja telefonitsi. Samuti oleme korraldanud juba mitmeid videonõupidamisi, kus oleme arutanud igapäevatöös ette tulnud probleeme ja küsimusi, aga kõnelnud ka sellest, mis on sel keerulisel ajal rõõmu valmistanud. Õpetajad on osalenud veebi vahendusel täienduskoolitustel ja konverentsidel, mis aitavad kaasa kodusõppe paremale ja süsteemsemale korraldamisele. Oleme optimistlikud ja usume, et seda olukorda üheskoos seljatades saame tugevamaks. Praeguse kodusõppega toimetulek loob vundamendi tulevase digiõppe laiendamisele koolis, andes selleks paremad eeldused ja kogemused.
Praegu ootame uute õpilaste avaldusi 1. ja 10. klassi, samuti hiliskeelekümblusklassidesse.
Kaider Vardja, õppejuht