Jõulud on Kristuse sünnipäeva tähistamise pühad. Olulisim on jõululaupäev, sest ööl vastu 25. detsembrit sündis Jeesuslaps. Kristuse sünnipäeva pühitseti esimest korda Roomas 354. aastal. Jõuluaeg kestab kolmekuningapäevani, 6. jaanuarini. Enamik slaavlasi ja õigeusklikud setud tähistavad jõule ka vana (Juliuse) kalendri järgi ehk 6. ja 7. jaanuaril. Õigeusu kalendri järgi on jõulud 7. jaanuaril ning pühad kestavad 19. jaanuarini. Ristiusueelsel ajal tähendasid jõulud põhjala rahvaste talviseid pööripäevapühi, Lõuna-Eestis nimetati neid talsi- ehk talvistepühadeks. Jõulud on tähtsamaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule.
Aasta viimast päeva nimetatakse vana-aastaks, uusaastalaupäevaks või näärilaupäevaks. Aasta esimene päev on uusaasta ehk nääripäev. 1. jaanuari kehtestas aasta alguspäevaks Rooma paavst Innocentius XII 1691. aastal. Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Aasta viimase päeva rahvakombestikus on olulisemaid tuleviku ennustamine tinaga õnne valades, ristteel hääli kuulates vm. Võnnu kihelkonnast on pärit ütlus, et vana-aastaõhtul ja -öösel pannakse lambid kõikides tubades põlema, et siis oleks terve aasta küllaldaselt valgust. Vanarahvas uskus, et sel pöördelisel ajal on heade ja kurjade jõudude mõju tavalisest tugevam, sooviti õnne ja edu edaspidiseks ning halva eemaletõrjumist.
Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Jõulude ja aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, esivanemate kalmudel küünalde süütamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus.
Nii traditsiooniline kui ka uuem kombestik peegeldub selles, kuidas meie kooli õpilased jõule ja nääre tähistavad.
„Jõulud on imeilus aeg, mil võib perega huvitavalt aega veeta. Ikka on hea teha kingitusi ning rõõmustada inimesi, käia suusatamas ja puhata koolist. Kingituste tegemine on minu peres traditsioon. Jõulumaiustused on meie laual igal päeval, näiteks piparkoogid glasuuriga, šokolaad, magusad joogid, nagu glögi, kakao ja tee. Kodus seisab metsast toodud imeilus kuusk. Tal on jõululõhn. Arvan, et kui inimene kuuske tuppa ei too, siis polegi jõuluaja tunnet. Tähistame uue aasta vastuvõtmist, samuti eesti ja vene jõule. Tavaliselt istume koos perega ja sööme. Jõulude ajal veedan ma väga palju aega koos perega. Käime koos jalutamas, suusatamas, Tallinna Raekoja platsi restoranides söömas. Kodus teeme piparkooke ja kaunistame need glasuuriga. Mu vennale maitseb glasuur! Mulle meeldib jõuluaeg väga. Ootan juba uut aastat ja soovin, et järgmisel aastal õnnestub kõik igal inimesel.“ (Erika Jeršova, 9.a klass)
„Detsembri alguses hakkavad kõik valmistuma jõuludeks. Poed müüvad jõuluehteid ja kuuski. Väljas on suured kuused kaunistatud lambipirnidega. Jõululõhn on kõikjal. Kui sajab ka lund, siis on väga rõõmus tuju. Mina kaunistan koos perega korteri, riputan valgustid ja kaunistan jõulupuu. Aknale panen kolmnurkse küünla. Detsembris teeb ema õhtuti piparkooke ja mina aitan teda. Meie pere traditsioon on sõita Tallinna Raekoja platsile, kus on suur jõulukuusk, laat ja kontserdid. Veel on seal maja, kus istub jõuluvana ja lapsed loevad talle luuletusi, et saada kommi. Kui olin väike, lugesin talle samuti luuletusi. Seal meeldis mulle noolemänguga palle purustada ja auhindu võita. Jõululaadal on oma atmosfäär: suur kuusk, mis on iga aasta kaunistatud, muusika, palju inimesi ja jõuluvana. Kirikus on jõulude ajal väga ilus, seal on kuused ja palju jõulukaunistusi ning põlevad küünlad. Mulle meeldivad jõulud, sest kõik on rõõmsad, väljas on hämar ja lumi on maas.“ (Filipp Golets, 9.a klass)
„Minu jaoks on jõulud rahulik aeg, see on perepidu. Sel ajal tähistame Jeesus Kristuse sündi. Iga talv ootan jõulude tulemist, sest on väga tore koos perega aega veeta. Jõululaupäeval, 24. detsembril kohtume kogu perega tavaliselt vanaema või tädi juures, mõtleme, mida head oli sel aastal ja täname üksteist. Tavaliselt sööme jõulu ajal kartulipüreed, salateid, puljongi koos saiaga ja piparkooke. Saalis seisab suur kaunistatud kuusk, mille peal on kuuseehted, mänguasjad ja kommid. Koos sööme traditsioonilisi jõulutoite ja laulame erinevaid laule. Meile tuleb külla jõuluvana, kes istub kuuse all ja jagab kõikidele kingitusi. Tavaliselt teeme kingituse kõikidele pereliikmetele. Jõuludeks valmistumine on ka väga huvitav. Esimesest detsembrist kuni jõuluni avame iga päev advendikalendri akna, kus on väikesed kingitused. Meie juures käivad päkapikud ja toovad iga päev erinevaid maiustusi. Mulle meeldivad jõulud väga ja ma ootan neid. Need on minu kõige lemmikumad peod eelkõige atmosfääri pärast.“ (Adelija Solovjova, 9.a klass)
„Ootan uusaasta imet, kodus loome emaga unustamatu maagia ja rahu atmosfääri. Kusagil mujal ei saa uueks aastaks nii palju rõõmu, armastust ja inspiratsiooni nagu pere rüpes. See perepuhkus tugevdab meie suhet. Linna tänavatel on palju inimesi, kõik valmistuvad aastavahetuseks. Nad ostavad kingitusi lähedastele ja kallitele inimestele. Nad kiirustavad vanavanematele külla, et neid oma kohalolekuga rõõmustada. Tore on vaadata lapsi, kes veedavad aega lumepallidega mängides ja kelgutades. Tänavad ja kogu maa on kaetud valge lumega. Tänavalaternate sära loob lumehangest kirjeldamatu pildi.“ (Evelina Pedan, 9.a klass)
„Minu lemmikpäevad aastas on jõulud, siis on teistmoodi atmosfäär, kõik isegi lõhnab teistmoodi. Jõulude ajal on huvitav istuda terve perega koos ja vestelda. Sõidame koos perega Tartumaale, kus saame õhtul saunas käia, teeme üksteisele kingitusi. Kuuse toome ise metsast, hiljem ehime selle. Minu pere teeb pühadeks palju erinevaid toite. Õhtul teeme õues ilutulestikku.“ (Edwin Dõšljuk, 9.a klass)
„Jõulud on pidu. Mulle meeldib, et jõulude ajal on pime. Pühade ajal istume perega tihti koos ja räägime omavahel. Üheskoos kaunistame ka kuuse, mis ei ole metsast, aga ei erine kuigivõrd päris kuusest. Jõulude ajal kohtume ka sõpradega. Vana-aastaõhtul vaatame ilutulestikku, tihti käime seda vaatamas Tallinna vanalinnas. Ka meie ja meie naabrid laseme saluute.“ (Arseni Savinov, 9.a klass)
„Jõulude ajal on mul, minu vanematel ja minu koeral alati hea tuju, sest õues on lumi, kodu on kaunistatud, kodus on kaunistatud jõulukuusk ja seda püha tähistatakse ainult üks kord aastas. Jõulude ajal teeme kingitusi kõikidele. Meie peres kaunistakse jõulukuusk umbes kaks nädalat enne uut aastat. Ma kaunistan koos õega jõulukuuse. Meil on väga palju jõulukaunistusi. Koos perega tähistame jõule ja uusaastat vanavanemate, minu sõprade juures või kodus. Mulle ja mu perele meeldivad väga jõulupühad ja uue aasta vastuvõtmine.“ (Eric Petrov, 8.a klass)
„Uus aasta on varsti käes! See on kõigi aegade parim puhkus. Sel ajal näeb kõik välja nagu muinasjutt. Meil on kombeks uut aastat vastu võtta kodus perega. Koos isaga koristame, kaunistame kuuse. Samal ajal hakkab ema pidulikku õhtusööki valmistama. Hiljem läheme talle appi. Traditsiooniliselt kutsume külla vanavanemad, kellele pakume kohe kaneeliteed, mille lõhn on vürtsikas ja magus. See lõhn assotsieerub mul talvega. Kell kaksteist läheme rõdule ilutulestikku vaatama. Hommikul vaatan, mida jõuluvana on mulle kingituseks toonud.“ (Erika Grižas, 8.a klass)
„Talvel on meil kodus palju mandariine ja küpsiseid. Mulle meeldib teed juua ja seepärast ostavad vanemad erinevaid teesid. Aasta lõpus veedame palju aega koos perega. Kui osta palju mandariine või piparkooke, siis on kogu maja lõhna täis, väga maitsvaid lõhnu. Linnas on kõik kaunistatud, kõikjal on lumi.“ (Milana Ševtsova, 7.a klass)
„Näärid on suur pidu, mida pole võimalik mitte tähistada. Meie pere traditsioon on osta jõulukuusk potis, misjärel me selle kõik koos ka kaunistame. Teine traditsioon on käia sugulastel, näiteks vanavanematel, külas. Kolmas traditsioon on süüa midagi erilist. Pühade juurde kuulub kõikidele kingituste tegemine. Kingitusi saavad isegi meie koduloomad. Õhtul suhtlen veel oma sõpradega. Pidu koos perega on parim.“ (Sofia Selestina Märs, 8.a klass)
„Teeme üksteisele kingitusi. Pärast kingituste avamist kuulame presidendi kõnet. Vana-aastaõhtul katame peolaua, kus kindlasti on palju erinevaid roogi. Me sööme tavaliselt kartulisalatit, heeringat, kasukasalatit, sülti, ahjukartuleid, torti, mandariine jm. Uue aasta vastuvõtmisele koguneb kogu pere ja siis saame üheskoos aega veeta.“ (Anna-Maria Dušakova, 8.a klass)
„Minu jaoks on uue aasta vastuvõtmine aasta parim püha. See on perepüha, sest veedame kogu päeva perega. Tore on üksteisele kingituste tegemine. Kingitused ei ole väga olulised, aga ikkagi on meeldiv neid saada. Kingitused ei pruugi olla kallid, oluline on inimestele tähelepanu pööramine. Jõulude ajal ja vana-aastaõhtul on meie maja kaunistatud jõulukaunistustega. Kogu majas on jõulupuu lõhn.“ (Diana Sementsova, 8.a klass)
„Jõuludel on alati eriline lõhn, seda saab kogeda ainult üks kord aastas. See on segu jõuluküünalde, kaneeli, piparkookide, jõulukuuse, säraküünalde lõhnast. Mulle meeldivad jõulud väga, kuna need on pühad. Pidu on tore, sest tähistan seda koos perega. Kutsume külla ka sugulased, meil on koos lõbus. Koos tantsime, kuulame muusikat ja sööme pidusööke. Soovin kõigile tervist, õnne, edu ja kõike head!“ (Jana Degorskaja, 8.a klass)
Rahulikke jõulupühi, toredat aastavahetust ja head uut aastat kõigile!
Kaider Vardja, õppejuht
