Erasmus+ projekt "Innovatsioon ja loovus"

Kogumaksumus 68 280 eurot, rahastab Euroopa Liit

Projekti kokkuvõte:
Soovime, et koolis töötaksid professionaalsed töötajad, kes mõistavad Euroopa Liidu väärtusi. Lähtuvalt kooli arengukavast tulenesid kitsamad eesmärgid, milleks oli töötajate teadmiste ja pädevuste arendamine. Soovime: 1) arendadada kooli õppekava (uuenduslike õppemeetodite rakendamine, õppeainete ja kooliastmete lõimimine); arendadada õppe- ja huvitegevuses senisest enam õpilaste loovust ja kasutada uuenduslikke õppemeetodeid (nt filmimine, draama- ja mänguliste elementide kasutamine, kriitiline mõtlemine, CLIL-meetod, jooga); 2) kujundadada õpilastes keskkonnasäästlikku elulaadi ja keskkonnateadlikkust, rakendada õuesõppe võimalusi; 3) luua uusi, ajakohaseid valikainekursusi; 4) aktiveerida huvitegevust (uute huviringide, loomekonkursside loomine ja osalemine); 5) täiustada juhtimis- ja juhendamisoskusi, luua mentorlussüsteem; 6) tõsta koolis toimuvate projektide taset, luua uusi õppekavaarenduslikke (rahvusvahelisi) projekte; 7) tutvuda teiste Euroopa riikide koolisüsteemide ja õpetamismetoodikatega, viia end kurssi uuenduslike metoodikatega; 8) pöörata suuremat tähelepanu vaimse koolikeskkonna ja vaimse tervise hoidmisele.
Kõik valitud koolitused ja töövarjutamised toetasid sisu poolest kooli arengukavas olevate koolituste eesmärke. Selles õpirändeprojektis keskendusime loovust arendavatele ja innovatiivsetele täienduskoolitustele, sh keskkonnaalastele koolitustele, mentorlusele, erinevatele õpetamismeetoditele ja kriitilist mõtlemist arendavatele koolitustele, draama-, juhtimisalaste ja vaimset tervist hoidvatele koolitustele. Kokku osales selle projekti raames õpirännetes 37 kooli töötajat. Koolitused on valitud School Education Gateway koolituste kataloogist. Lisandus 4 ettevalmistavat töökohtumist.
Projektiga soovisime arendada loovust, innovatiivsust ja keskkonnasäästlikkust. Õpirännetest saadud teadmiste, kogemuste ja pädevuste põhjal täitsime seatud üldeesmärgid: 1) muudatused kooli õppekavas (nt tunnijaotusplaan, rõhutasime loovuse arendamist); 2) keskkonnasäästliku elulaadi ja keskkonnateadlikkuse kujundamine, nt õuesõppe tunnid, põhikooli õpilastele keskonnaalased õpitoad ja õppekäigud, klj tunnid; 3) uued, ajakohaseid valikainekursused (nt draama, filmiajalugu, disain, arhitektuur, minu Eesti (õuesõppe võimalused), keskkonnakaitse, tervislik eluviis); 4) uued huviringid (nt inglise keel, robootika, käeline tegevus), ja loomekonkurss (nt lindude joonistamise konkurss) loomine; 5) täiustasime juhtimis- ja juhendamisoskusi, tõstes õpetamise, juhendamise ja juhtimise kvaliteeti (nt õpikogukondade töö, mentorlussüsteemi väljatöötamine); 6) uued õppekavaarenduslikud projektid (nt alustasime eTwinninguga, uus Erasmus+ projekt esitatud, teine esitamisel, Nordplus); 7) õpirännetes kogetu põhjal pöörasime suuremat tähelepanu õpilaste vaimsele tervisele (nt klj tunnid, vaimse tervise koolituse, raamatud koridorides); 8) Euroopa rõhuasetus koolis (nt õppekava, õppekäigud kõikidele nt Euroopa Parlamenti Brüsselis, Eestis, Lätis).

Maardu Gümnaasiumi Erasmus+ õpirände projekt “Õppeainete lõimingu võimalusi õpilaste individuaalsust arvestades”

Maardu Gümnaasiumi Erasmus+ õpirände projekt “Õppeainete lõimingu võimalusi õpilaste individuaalsust arvestades” on jõudnud lõpule. Nii Erasmus+ õpirände projekti “Innovatsioon ja loovus” kui ka selle Erasmus+ projekti algatas ja juhtis õppejuht Kaider Vardja. Projekti kestusajaks oli poolteist aastat, kuid pandeemia pikendas projekti kestvust kolmelele aastale. Meie õpirändeprojektis osales 15 erineva kooliastme pedagoogi (nendest 1 juhtkonnaliige, keelekümblusklasside ja algklasside õpetajad, matemaatika- ja füüsikaõpetajad, eesti, inglise ja saksa keele õpetajad ning mitme aine õpetaja. Kokku osutus valituks 18 koolitust.

Lähtuvalt Maardu Gümnaasiumi arengukavast ja Euroopa Liidu hariduspoliitika strateegilistest eesmärkidest on meie kooli üks olulisemaid suundi hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine. Tallinna lähedal asuva koolina peame aitama oma õpilastel omandada teadmisi ja oskusi, millega neil oleks võimalik konkureerida võrdväärselt teiste piirkondade noortega keskhariduses, kõrghariduses ja tööturul.

Selle Erasmus+ õpirände projekti mõju oli mitmetasandiline. Projekt tõi suurt kasu Maardu Gümnaasiumi õpetajatele, õpilastele, kohalikule kogukonnale ja tõi kasu ka riiklikul kui ka Euroopa tasemel. Maardu Gümnaasium soovis selle Erasmus+ projektiga järgmist: viia õpetajad kurssi viimaste arengutega erinevate õppeainete metoodikas; pöörata tähelepanu õppijakesksele õpetamismetoodikale; saada ülevaade teistest Euroopa koolisüsteemidest ja andekate õpilaste õpetamise diferentseerimisest; omandada kompetentsi draama kui parima CLIL-vormi kasutamisel; omandada teadmisi, kuidas õpetada efektiivselt võõrkeelt; kuidas õpetada erinevate võimetega õpilasi; omandada erinevaid võtteid oma õpilaste motiveerimiseks õpingutes; omandada mitmesuguste uute digivahendite kasutamise võimalusi; õppida arendama loovust ning õppida õpetama rohelist mõtteviisi koos õuesõppe võimalustega ja et õpetajad on omandanud uusi teadmisi ja kogemusi rahvusvaheliste projektide elluviimisel, on leidnud partnereid erinevatest riikidest, et jätkata koostööd, näiteks kasutades eTwinningu võimalusi. Oluline on märkida, et pärast õpirändeid toimus koolis mitu koolituspäeva “Õpetajalt õpetajale”, kus õpetajad jagasid koolitustel õpitut oma kolleegidega.

Kuna meie koolis on suur rõhk keeleõppel, siis on eriti vajalik keeleõpetajate kvalifikatsiooni pidev täiendamine. Võõrkeeleõpetajate väliskoolitus keelekeskkonnas tõstab märkimisväärselt õpetajate töökvaliteeti, mis omakorda tagab õpilaste parema toimetuleku ja konkurentsivõime edasisel karjääriplaneerimisel. Meie koolis on eesti keele õpetajad, kes on keelekümblusklassi õpetajad, võõrkeeleõpetajad, keda soovime näha lõimijatena nii õpetamisel kui ka igapäevasuhtluses.

Õpirändeprojekti mõju Maardu Gümnaasiumi õpilastele on järgmine: õpetamise kvaliteet on tõusnud ja sellega seoses on paranenud õpilaste õpitulemused; õppeained on rohkem väärtustatud; gümnaasiumisastmesse on loodud rohkem valikainekursusi; on algatatud uusi rahvusvahelisi projekte ja on tõusnud rahvusvaheliste projektide kvaliteet; õpilaste keskkonnateadlikkus, kultuuriteadlikkus ja sallivus on kasvanud ning õpilased on omandanud uusi teadmisi teiste riikide kohta, mis aitab neid ühtlasi edasistes õpingu- ja karjäärivalikutes.

Selle õpirändeprojekti kasu teistele linna ja maakonna koolidele on, et teised koolid saavad informatsiooni meilt küsida projektitöö arendamiseks oma koolis. Saame jagada ka soovitusi uute metoodikate, uue õpikäsituse kohta, samuti soovitusi õppekava täiendamisel ja uute valikainete loomisel.

Õpirändeprojekti oodatav kasu riiklikul tasandil on, et Maardus on nüüd rahvusvahelise koolituskogemusega gümnaasium, kus õpilastes arendatakse eluks vajalikke pädevusi (suhtluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus, õpipädevus jt) ning viiakse kvaliteetselt ellu Euroopa projekte. Nüüd võime julgelt ka öelda, et Euroopa koolidel on nüüd projektipartner Eestist.

Me planeerime osalemist juba järgmistel Erasmus+ ja eTwinningu projektides, kuhu me tahame kaasata rohkem meie kooli õpilasi, et nad osaleksid rahvusvahelistes võrgustikes, mis süvendavad meie kooli õpilastes Euroopa kodanikutunnet.

Järgnevalt õpetajate kogemustest Erasmus+ õpirännetelt:

Eseniya Antropova osales “Exploring Modern and Contemporary Art in Paris” koolitusel Pariisis.

“Õpiränne Prantsusmaal Pariisis on oluliselt mõjutanud minu isiklikku ja ametialast arengut. Enne õpirännet oli minu teadmiste ja oskuste baas modernkunsti valdkonnas suhteliselt piiratud. See õpiränne on minu õpetamist märgatavalt muutnud ja nüüd ma oskan paremini oma õpilastele õpetada kaasaegset kunsti. Olen jaganud kolleegidega ideid ja ettepanekuid modernkunsti õpetamiseks ning aidanud luua uusi õppematerjale.

Kokkuvõttes on õpiränne Pariisis olnud mulle elumuutev kogemus. See on avardanud minu teadmisi, arendanud oskusi ja muutnud minu hoiakuid kunsti suhtes. Õpiränne on avanud uusi uksi ja võimalusi ning andnud mulle enesekindluse astuda edasi kunstialases arenguteel.”

Evelina Bankirova osales “Innovative Approaches to Teaching” koolitusel Prahas.

“Tänu sellele koolitusele tekkis laiem pilt 21. sajandi oskustest, mida peab nii õpilastes kui ka õpetajas arendama. Nende hulka kuuluvad tähelepanelikkus, empaatia, kriitiline mõtlemine, analüüsimisoskus, probleemide lahendamine, koostöö, kirjalik ja suuline kommunikatsioon, digipädevus, enesejuhtimine, meeskonnajuhtimine, loovus, sotsiaalne vastutus, lugupidamine teiste vastu ja kehakeel.

Nüüd ma tean, mis on segaõpe, ümberpööratud klass ja kujundav hindamine ning kuidas need koos töötavad ja kuidas teha nii, et see kõik toimiks kooskõlas. Nüüd ma saan teha oma tunde veel põnevamaks, analüüsida ennast ja õppeprotsessi sügavamalt, toetudes konkreetsele teadmisele ja struktuurile.”

Maria Ivanova osales “Steam education” koolitusel Heraklionis.

“Enne reisi olin veidi mures, kuidas ma inglise keeles hakkama saan. Samuti oli see minu esimene kogemus osaleda rahvusvahelisel koolitusel. Enne selle õpirände läbimist oli mul juba teoreetiline kogemus STEM-õppest, raskusi oli aga sellega, kuidas seda praktikas rakendada ja matemaatikatundides rakendada. Peale selle õpirände läbimist veendusin, et STEM-koolitus sobib suurepäraselt projektipäevadeks, seda saab läbi viia erinevatele kooliastmetele, peaasi on koostöö kolleegidega.

Samuti koolituselt saadud teadmistest kasvas välja idee, et uurimistööde kirjutamiseks või teemade valimiseks saab õpilastega minna muuseumidesse ja külastada näitusi. Pärast õpirändes osalemist veendusin ka, et meie kaasaegses pedagoogilises maailmas on vaja rohkem rakendada integreeritud õpet ja püüda läbi viia kolleegidega ühiseid tunde, jah, alustamine on raske, kuid peame jätkama uute meetodite õppimist, et teha tunde huvitavamks.”

Olena Kryvonos osales “Easy Coding for Kids” koolitusel Varnas.

Koolitusel tutvusin õpilastele mõeldud programmeerimise alustega. Õppisime plokk-kodeerimist, erinevate programmide koostamist erinevatele robotitele. Õppisin looma Nearpodis interaktiivseid tunde, küsimustikke, slaide ja videosid.

Loodusainetes ja bioloogia tundides tutvustan õpilastele programmi Scratch. Selle programmiga õpivad nad looma oma interaktiivseid lugusid, animatsioone ja mänge. See aitab neil õppida mõtlemist, süstemaatiliselt arutlema ja tegema koostööd teiste õpilastega.

Kuna töötan väikeklassides, kus õpilastel on sageli probleeme sotsialiseerumisega, siis läbi Scratchi lõimimise erinevatesse õppeainetesse saavad õpilased kaasaegses ühiskonnas olulisi suhtlemisoskusi. Tahan teha isikupärastatud tunde või koduseid töid, mis on võimalik väikeklasside puhul. See võimaldab lastel töötada omas tempos, arvestades iga õpilase eripärasid, huvisid ja mõtteviise.”

Svetlana Ofitserova osales “Robotics in STEAM education” koolitusel Heraklionis.

“Tutvusin Lego We Do 2, Lego Mindstorms EV 3 ja tutvusin programmerimise keelega C++ õppisin ka projektide tegemist Arduino mikroprotsessoriga. Soovin õpitut kasutada selle aasta uurumistöödes, kus soovitan õpilastel teha projekti “Tark kasvuhoone”, kus saab jälgida taimede kasvamist, kasvuhoone temperatuuri, niiskust jne. Teine projekt oleks sensorlik interaktiivne muusikariist, kus iga puuvili teeb ise häält (muusikaline puuvilja instrument). Nendes mõlemas projektis tuleks kasutada Arduino protsessorit.

See koolitus mõjus mulle väga hästi ja inspireerivalt. Soovin kohe alustada õpitu kasutamisega, teha erinevaid projekte, kus on vaja programmeerida ja kogu protsessi on võimalik jälgida arvutiga ning vajadusel viia sisse muudatusi.”

Žanna Ocheretniuk osales “Useful ICT tools for Teachers” koolitusel Istanbulis.

“Praegu on väga oluline, et õpetaja arendaks õpilastes IKT-pädevust ja õpetaks õpilasi erinevaid IT rakendusi oskuslikult kasutama. Hea vahend sellise tegevuse korraldamiseks on Scratch, millega saab luua oma interaktiivse mänge. Lisaks õppisin kasutama Kahooti, Padleti, Liveworksheetsi. Kõik need interaktiivsed programmid võimaldavad luua õpetajal huvitavaid tunde. Infotehnoloogia kasutamine tundides kujundab õpilastes mitmeid tähtsaid isiksuseomadusi, näiteks dstsipliini ja vastutusvõimet, meeskonnatööd, suurendab töökust, iseseisvat ja loovat mõtlemist. Selle kõige õppimine oli minu jaoks uus ja huvitav.”

Matthias Vanamb, Maardu Gümnaasiumi arendusjuht

Jalgrattakoolitus

Maardu Gümnaasium pakub koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti Maardu noorsoopolitseinikega igale 3.-4.klassi õpilasele võimalust omandada jalgrattajuhi luba.

Koolitused viiakse läbi II poolaastal, kevadel toimub eksam.

Õpilastele korraldatakse ka kooli-sisest Vigurivända võistlust, samuti osaleme Tallinnas Lõvi Leo ja Vigurivända võistlustel.

KIK projektid

Keskkonnainvesteeringute Keskus pakub igal aastal koolidele võimalust saada rahastust keskkonnahariduse õppekäikudeks.

Traditsiooniliselt toimuvad Maardu Gümnaasiumis nimetatud õppekäigud põhikooliklassidele gümnaasiumi matemaatika riigieksami päeval. Iga klass saab käia munes keskkonnahariduskeskuses ning osaleda aktiivõppeprogrammis.

Koolikontserdid

Eesti Kontserdi poolt pakutavad koolikontserdid on Maardu Gümnaasiumis väga populaarsed. Igal aastal toimub 2-5 kontserti, mis tutvustavad eri ajastute, stiilide ja kultuuride muusikat.

Kontserdid kestavad 45 minutit ning need toimuvad kooli aulas.

Liiklusohutuskoolitused

9.-12.klassidele on suunatud koolinoorte riskikäitumiskoolitused „Selge pilt…!?“ ja „Georg ja Kaspar“.

„Selge pilt …!?“ on suunatud gümnaasiumi lõpuklassidele. -koolitusel kasutatakse teoreetilisi ja praktilisi käsitlusi, mis lähtuvad liikluse üldriskidest, alkoholi mõjust inimesele sh liikluskäitumisele, liiklusõnnetusest (õnnetuse tekkepõhjused ja tagajärjed) ning võimalikest raskustest õnnetusejärgsel perioodil. Koolituse viib tavaliselt läbi liikluspsühholoog koos liiklusõnnetuses liikumisvõime kaotanud isikuga.

„Georg ja Kaspar“ on Maanteeameti lt Eesti koolidele pakutav noorte riskikäitumise ennetamise koolitus. Koolitus on suunatud põhikooli lõpuklassidele. Koolitus tugineb samanimelisel dokfilmil. Käsitletavad teemad on seadusandlus, vastutus, noorte unistus, põrkumine reaalsusega, ahvatlused ja neist sündinud rumalused; seos väärtegu-tagajärg; noorte peamised liiklusriskid.

Peatu, Vaata, Veendu!

Kampaania Peatu, Vaata, Veendu! On Maanteameti ja Politsei- ja Piirivalveamet ühistegevus 5.-6.klassi õpilaste tähelepanu pööramiseks sõidutee ületamisega seotud ohtudele.

Kampaania ühe tegevusena viiakse õpilaste poolt läbi markeerimisaktsioon, mille käigus märgitakse ohtlike teeületuskohtade juurde kõnniteele sõnum PEATU, VAATA, VEENDU!

Kõnniteede markeerimisele eelneb liiklusalane vestlus klassis ning õpilased kaardistavad koos õpetajaga ohtlikud kohad. Koos lastega analüüsitakse kooliümbruse liiklust jalakäija seisukohalt.

PRIA Euroopa Liidu Koolikava

Koolikava toetuse eesmärgiks on soodustada laste ja noorte seas puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist; kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist.

Koolikava raames pakutakse iga päev õpilastele terviseampsu. Värsket piima saavad õpilased suures majas piimaautomaadist, väikses majas pakub piima söögitädi. Lisaks sellele toimuvad kevadel õppekäigud põllumajandus- ja toiduettevõtetesse.

Õpilasmalev

Maardu Gümnaasiumi õpilased osalevad igal aastal väga aktiivselt õpilasmaleva tegevustes. Igal aastal panustab Maardu heakorra säilimisse umbes 150-200 Maardu Gümnaasiumi õpilast, kes töötavad õpilasmalevas.

Õpilasmalev omakorda aitab linnalaagri korraldamisel ning õpilaste suvise vaba aja sisustamisel.

Söö ära!

Sööme kõik iga päev viis peotäit puu- ja köögivilju, nii kosub rahva tervis ja elujõud!

Iga aasta oktoobri algul toimub Maardu Gümnaasium tervisliku toidu kampaania. Traditsiooniliselt toimuvad sel nädalal toiduvalmistamise meistriklassid, sööklas pakutakse tavalisest rohkem värvilisi aiasaadusi, õpilased meisterdavad aiast ja metsas leitust uhkeid kompositsioone.

Tagasi Kooli!

Tagasi Kooli on kodanikualgatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud õhiskonna koostööd. Programmi kaudu saab kooli kutsuda huvitavaid külalisõpetajaid, registreeruda õppekäikudele ning osa saada e-külalistundidest.

Tean tulest!

Koolitusega „Tean tulest“ saavad 1.-3.klasside õpilased tuleohutusalaseid teadmisi. Lapsed õpivad tundma võimalikke ohuolukordi kodus, omandavad teadmisi esmasest käitumisest õnnetuse korral, harjutavad helistamist hädaabinumbril 112.

Koolituse viib läbi Päästeamet. Meie kooli õpilased programmi raames ka Muuga Päästekomandos külas.

Teeme ära!

Teeme Ära talgupäev toimub Maardu Gümnaasiumis traditsiooniliselt mai algul, päeval, mil abituriendid kirjutavad võõrkeele eksamit. Talgupäeva eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja aktiivset eluhoiakut, parandades seeläbi meie ühist elukeskkonda ning tugevdades kohalikku kogukonda.

Traditsioonilised talgutööd on kooliümbruse korrastame, linna haljasalade puhastamine olmeprahist, kooli staadioni ja palliplatside ette valmistamine suveks.

Tervist Edendav Kool

Maardu Gümnaasium kuulub Tervist Edendavate Koolide võrgustikku.

Liikumise Tervist Edendav Kool eesmärk on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist keskkonda.

Koolis toimuvad tervislikke eluviise tutvustavad ja toetavad tegevused, näiteks liikumisvahetunnid, õuevahetunnid, liikumisminutid tundides jmt.

Karjääritunnid ja karjäärinõustamine Töötukassa toel

Igal sügispoolaastal toimuvad lõpuklasside õpilastele individuaalsed karjäärinõustamised, mis aitavad noortel paremini aru saada oma võimalustest ja valikutest tööturul.

Karjääritunde viiakse läbi kõikides vanuseklassides. Töö ja karjääriga seotud küsimusi käsitletakse eakohases võtmes.

Veeohutuskoolitused

Veeohutuskoolitusi viiakse läbi algklasside ja gümnaasiumiastme õpilastele. Koolituse eesmärk on vähendada veeõnnetustes hukkuvate ja vigastada saavate laste ja noorte arvu. Koolituse viib läbi Päästeamet.

VEPA

Maardu Gümnaasiumis kasutatakse erinevaid metoodikaid rahuliku õpikeskkonna loomiseks. Üks neist on VEPA käitumisoskuste mäng, mis on kogum meetoditest, mida õpetaja kasutab õpitegevuste ajal. Metoodika eesmärk on positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis ning õpilaste positiivse käitumise tunnustamine. Maardu Gümnaasiumis ei ole VEPA mäng kasutusel täiemahulisena, kasutatakse mängu elemente.