Tugisüsteemi struktuur ja funktsioonid

HEV koordinaator juhib tugisüsteemi tööd, kogub teavet, hoiab korras dokumentatsiooni, jälgib õpilase arengut, koordineerib koostööd koolisiseselt ning kooliväliste organisatsioonidega (noorsoopolitsei, alaealiste komisjon, nõustamiskomisjon, KOV); juhib ja kontrollib erivajadusega õpilaste individuaalsete kaartide täitmist; teeb direktorile ettepanekuid tugisüsteemi töö parendamiseks.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Psühholoog annab õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele psühholoogilist abi, aitab välja tuua õpilase eripära (arendamist vajavad küljed, tugevad küljed), viib vajadusel läbi uuringuid ja teraapiaid (sh liivateraapia, töö saviga) ning eakohast karjäärinõustamist, viib läbi rühma- ja individuaalseid tegevusi, sh tegevusi klassides.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Logopeed tegeleb suulise ja kirjaliku kõne häirete korrektsiooniga.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Eripedagoog – aineõpetaja juhendab õpilasi väikeklassis ja õpiabirühmas, tema töö tulemusena paranevad õpilase õpi- ja käitumisoskused erinevates ainetes, ta aitab õpilasel õppida töötama erinevates õpitingimustes ja –keskkondades, ennast kontrollima.

Ta leiab iga õpilase jaoks sobiva lähenemise, jälgib õpilase arengut, muudab metoodikat vastavalt õpilase arengule, koostab õpilasele individuaalse töökava.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Klassijuhataja – saavutab õpilase ja tema perega hea kontakti, tunneb õpilase huvisid ja soove, aga samuti õpilast ärritavaid tegureid, aitab parandada õpilase emotsionaalset keskkonda, toetab ning motiveerib õpilast, jälgib õpilase arengut, märkab õpilase erivajadusi, sh tema õpioskustes, andekustes, tervisega seotud küsimustes, vaimsetes võimetes ja käitumises, pöördub abi saamiseks spetsialistide poole.

Medtöötaja – jälgib õpilase tervislikku seisundit koolis, pöörab eritähelepanu kroonilistele haigetele ning puuetega lastele, vajadusel suunab perearsti poole, õpilase haigestumise korral teavitab vanemaid, jälgib õpilase isiklikku hügieeni, õpilase koormust, kontrollib regulaarselt õpilase nägemist, vajadusel juhendab õpilasi andma kaasõpilasele esmaabi (näiteks suhkurtõve, langetõve või astmahoo korral), viib läbi ennetustööd haigusest või puudest tingitud kiusamise ennetamiseks.

Sotsiaaltöötaja – omab ülevaadet õpilase erivajadustest, tema perest ja kodust, lähikondsetest, koostab õpilase sotsiaalse kaardi, loob õpilasele soodsad õpi- ja arengutingimused, kaitseb õpilase isiksust, tema õigusi ja vajadusi, lahendab õpilase, vanema ja pedagoogide vahel tekkinud konflikte, pöörab eritähelepanu riskirühma lastele (koolikohustuse täitmise, õpiedukuse, õppevahendite olemasolu kontroll), teeb tihedat koostööd perega, teeb vajadusel koduvisiite, aitab ja toetab hättasattunud õpilast, teeb tihedat koostööd ohvriabiga, lastekaitse spetsialistiga, perearstiga, alaealiste komisjoniga, psühhiaatriga, noorsoopolitseinikuga ja erinoorsootöö spetsialistiga.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Huvijuht – toetab õpilase enesehinnangut ja üldist arengut, sotsiaalsete oskuste arendamist läbi huvitegevuses osalemise, leiab õpilasele tema huvidele vastava huvitegevuse, kaasab õpilasi ühiskondlikku tegevusse, toetab klassides heade suhete kujunemist.

Pikapäevarühma õpetaja – täidab planeeritud tööülesandeid: puhketegevused, jalutuskäik, huvitegevused, õppimine. Toetab õpilase üldist arengut , hakkamasaamist  ning iseseisvat õppimist.

Tugiisik - töötab klassis ühe kindla õpilasega, jälgib tema arengut, aitab ja nõustab õpilast õppetöös ja koolielus osalemisel.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.

Abiõpetaja – toetab klassis õpilasi õpiülesannete täitmisel, jälgib õpilaste arengut ja vajadusi, toetab klassi sisekliima kujunemist, on õpetajale abiks töös haridusliku erivajadusega õpilastega.

Plaaniväline nõustamine toimub kokkuleppeliselt.