Maardu Gümnaasiumi keelekümblus
Keelekümbluse põhimõtted
Kehtib reegel ÜKS ÕPETAJA = ÜKS KEEL, st mitte midagi ei tõlgita, vaid õpitakse nagu emakeelt kehakeele, miimika, seletuste, piltide ja siltide abil. Õiget hääldust õpitakse sõnade järgi kordamise abil - seda tehakse mitmeid kordi ehk nö papagoimeetodil. Kehtib ka põhimõte, et aineõpetaja on keeleõpetaja. Õpinguid alustatakse kõigepealt suhtlemise teel, sõnavara rikastades, grammatika tuleb hiljem. Õpitud sõnavaraga pildid ja sildid pannakse klassi seinale, kust laps saab vajadusel tuge. Tähtsal kohal on turvaline õppekeskkond ja mitmekesised aktiivõppevõtted.Keelekümbluses tehakse tööd sageli rühmapõhiselt, kasutatakse erinevaid aktiivõppevõtteid ja ei tõlgita. Tähtsaks peetakse kokkuleppeid ja üksteisetoetamist. Lastele meeldib õppida mängides, paaris- ja rühmatöid tehes, draamaelemente ja interaktiivseid vahendeid kasutades ning väljaspool klassiruumi (nt õuesõpe).
Lapsed õpivad lisaks keelele ka erinevate rahvuste kombeid ja traditsioone. Keelekümblusklasside õpilased teavad, mõistavad ja hindavad nii Eesti kui ka Vene kultuuri ning traditsioone. Eriti meeldib neile, et nad saavad osa kahtedest jõuludest ja lihavõtetest. Väga olulisel kohal on koostöö erinevate huvigruppide vahel (lapsevanemad, kaasõpilased, erinevad muuseumid, teatrid, ...). Nii kasvavad lapsed multikultuurseteks ja mõistavad erinevaid rahvusi, kultuure ja traditsioone paremini.
Keelekümbluslapsed osalevad erinevates ettevõtmistes: ühisüritused koolis, muuseumite külastamine, õppekäigud loodusesse ja teatrisse, osalemine laulu-ja tantsupeol.
Keelekümblus - mis see on?
Keelekümblus on üks lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) vormidest. Õppeprotsessis on võrdselt tähtsad aine, keel ja õpioskused. Eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeles. Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava. Keelekümblusvorme on Eestis erinevaid: täielik keelekümblus, osaline keelekümblus, varajane keelekümblus, hiline keelekümblus ja kahesuunaline keelekümblus. Keelekümblusprogrammides kasutatakse õppetöö kogumahust vähemalt 50% teist keelt ehk sihtkeelt. Meie koolis on sihtkeeleks eesti keel.
Keelekümblus Maardu Gümnaasiumis
Keelekümblusega alustati Maardu Gümnaasiumis 2001. aasta sügisel, kui avati esimene varajase keelekümbluse klass. Õppekeeleks on eesti keel, see tähendab, et lapsed kelle kodukeel on erinev õppekeelest, õpivad erinevaid õppeaineid eesti keeles. Väga tähtis on, et lapsed õpivad nii eesti keelt kui ka oma emakeelt ja saavad osa ka mõlemast kultuurist ning traditsioonidest. Varajase keelekümbluse programm kestab 1.-9.klassini.
2010 sügisel avati esimesed hilise keelekümbluse klassid. Õppetöö toimub vähemalt 60% ulatuses eesti keeles ja rakendatakse keelekümbluse metoodikat. Hilise keelekümbluse klassides õpitakse eesti keelt teise keelena. Hilise keelekümbluse programm kestab 5.-9.klassini.
2015. aasta oktoobris tunnustati Maardu Gümnaasiumi kvaliteediauhinnaga "Keelekümblusasutus 2015"
2021. aastal keelekümbluse kvaliteediauhinnaga „Keelekümblusasutus 2021 valdkonnas koostöö huvirühmade ja partneritega“
